ECOSUR y sus aportaciones a la conservación ambiental
Por: Padilla Rebolledo, Luvia del Carmen. Doctora [autora]
.
Escalona Segura, Griselda [autora]
| Molina Rosales, Dolores Ofelia [autora]
.
Tipo de material: ![Artículo
en línea](/opac-tmpl/lib/famfamfam/AR.png)
![](/opac-tmpl/bootstrap/images/filefind.png)
![](/opac-tmpl/bootstrap/images/filefind.png)
![](/opac-tmpl/bootstrap/images/filefind.png)
![](/opac-tmpl/bootstrap/images/filefind.png)
![](/opac-tmpl/bootstrap/images/filefind.png)
![](/opac-tmpl/bootstrap/images/filefind.png)
Tipo de ítem | Biblioteca actual | Colección | Signatura | Estado | Fecha de vencimiento | Código de barras |
---|---|---|---|---|---|---|
Artículos | Biblioteca Electrónica Recursos en línea (RE) | ECOSUR | Recurso digital | ECO40000060989 |
Acceso en línea sin restricciones
La relevancia que han adquirido las áreas naturales protegidas ha crecido con el tiempo y los resultados, pero no así su presupuesto. El trabajo de distintas disciplinas de la ciencia es necesario para hacer de la conservación un tema sostenible; la academia ha puesto mucho de su parte y todavía sigue planteando soluciones ante nuevos retos, tanto ecológicos como técnicos. spa
Stak ilel xlekub xa talel yabtel ta sk’elel xcha’biel k’usitik oy ta jujusep osil bu k’elbil chabibile, ak’o mi jutuk to no’ox stak’inal sventa spasel yabtele. Li yabtelik buch’utik ta xchanik sventa st’unel smelolal ta sk’elel xcha’biel li’e oy stu, yu’un ja’ik ta sk’elik smelol k’uxi xu’ x-abtejik ta stojolal slekilal stuk; ep xa yak’ojik sk’obik buch’utik chanemik ta sk’ele li’e xchi’uk yakal to ta x-abtejik sventa sa’el smelolal smeltsanel ti mi oy k’usi ach’ abtelal xtale, taje sventa sk’elel stuk’ulanel k’usitik kuxajtik ta jujusep banumil o mi ta stojobtasel yabtelik. tzotzil
Bejla’e’ jach k’ajóolta’an k’a’ana’an u kanáanil kúuchilo’ob wáaj áreas naturales protegidas tumen ts’o’ok u máan k’iin yéetel ku yila’al u meyajil, ba’ale’ u táak’inil ti’ u yúuchul meyaje’ mun ya’abtal. U meyaj le jejeláas nojmeyajo’ob wáaj disciplinas ti’ ciencia jach k’a’ana’an uti’al u yila’al u yúuchul kanáant wáaj conservación je’ex jump’éel meyaj mun séen xupik táak’in yéetel u jeel ba’alo’ob, le ku ya’ala’al sostenible; ts’o’ok u jach yáantajo’ob ajxak’almeyajo’ob yéetel ajka’ansajo’ob, yéetel láayli’ u kaxtiko’ob bix u meyajtiko’ob talamilo’ob ku bin u jóok’ol yaan u yil yéetel yóok’olkaab bey xan yo’osal u nu’ukulilo’ob meyaj. maya